Seattle, Washington

Täiendus lubade teemal

Juhuuu, load saidki tehtud, ehk et sain plastikud kätte. Sõidueksami tegin ilma ühegi veata, dokumente vastu võtnud onu tegi suured silmad selle peale ja ütles, et seda juhtub väga harva. Ise olen rahul.

Eksamineerimine käib nii, et registreerid oma kohaloleku büroos ja siis võtad oma autoga järjekorda, kuniks siis keegi välja ilmub ja sinuga kõrvalistujana kaasa sõidab. Vaatamata sellele, et mul oli sõiduaeg varem broneeritud, ootasin järjekorras tund aega. Kõigil on siin manjaana ja ootamine on norm. Eks selle manjaana elu tõttu olen isegi siin rahulikumaks muutunud ja see avaldub ka liikluskultuuris. Eestis olin ma ikka paras liiklushuligaan. Eks vahel ole mul ka siin raske 25 miili alas piirkiirusega sõita, auto kipub ikka natsa kiiremini veerema, aga tõmblemist liikluses on vähem, nii teiste kui mu enda poolt.

Peale lõputuna näivat ootamist ilmus välja tädi, kes siis oli minu eksamineerija. Tädi oli morn ja ei öelnud mulle isegi tere vastu, sellist kliendikultuuritust näeb siin harva, täitsa nagu Eestis oleks olnud. Masinlikult andis korraldused, mida teha. Kõigepealt kontrolliti auto üle, et kas tuled ja signa töötavad ja võisimegi sõitu alustada.

Sõidueksami tegin Los Gatose linnas, paar kvartalit ühele poole DMV maja ja paar kvartalit teisele poole. Kokku tuli kuskil 20-minutiline tiir. Kiirteele ei viidud, neil ilmselt pole aega. Magnus sai oma sõidul 4 viga lubatud 15-st, kõik samasugused vead, ristmikul ei veendunud enne sõitmise alustamist piisavalt ohutuses, ehk et ei keerutanud pead piisavalt palju kordi enne sõidu alustamist. Kuna peale eksamit antakse märkustega paber kaasa, siis ma sellest võtsin kohe õppust ja keerutasin pead ikka nii kuis jaksasin.

Kui tagasi DMV juurde jõudsime oli autode rivi järjekorras veel pikemaks veninud, viimastel tuli ilmselt juba paar tundi sabas passida. Minul on nüüd 2 aastat kehtivad plastikud käes, edasi peab neid vaid posti teel pikendama hakkama.

Kui paljusid USA osariike oskad sina peast nimetada?

Nüüd siis likvideerin võlgnevuse reisisellide ees. Alustan kõige värskemast- Seattle's käigust. Magnusel oli seal tööasju ajada ja ma smuugeldasin ennast talle kaasa, veetsime seal kaks ööd.

Seattle asub Washingtoni osariigis, meist 2 tundi lendu põhja poole, üle Oregoni osariigi. Sellest, et USAs on kaks Washingtoni, üks osariigi nimi ja teine Washington DC ehk "päris ameerika", sain teada alles siia kolides. Koolis meile ju ei õpetata (vähemalt neis koolides, kus mina käinud olen) USA osariike, nüüdki tean neist vaid käputäit, nimetada isegi oskaks, aga asukohad lähevad küll segamini, et milliste osariikidega on ümbritsetud näiteks Texas.

Mõneti ma isegi saan ameerklastest aru, kui nad ei tea kus Eesti asub, aga noh seda lauslollust esineb siin ikka liiast. Seda võiks ikka teada, et Euroopa pole riik, mille pealinn on Pariis, või et Georgia (eesti keeles Gruusia) jällegi on nii osariik USAs, kui ka riik Euroopas.

Turistina linna peal

Mida siis Seattles soovitada. Hommikul viisime Magnuse Redmondi tööle ja ise läksin Elleniga linna peale laiama. Kuna ma olin seal aastase jõnglasega, kes kõiki minu käimisi oma une-söömis-mänguaegadega dikteeris, sain napilt tähtsamad turismimagnetid läbi käidud. Üle ühe atraktsiooni päevas teha ei lubatud.

Kuna ma olin kõik oma hügieenitarbed maha unustanud, siis kõigepealt läksime linnas shoppama. Koht selleks sai ideaalne valitud, sest poe lähistel oli kohe ka Pike Place Market, mille kohta olin eelnevalt lugenud. See on kesklinnas asuv suur turg, kohe tõsiselt suur. 

Kalaturg

keedetud krabid

Rahvarohketesse kohtadesse koguneb ikka igasuguseid moosekante, nägin seal meest mängimas tõeliselt huvitavat pilli- HANG. Mina polnud varem midagi sellist näinud. Pärit on see ufolaadne asjandus Šveitsist.
Selle lingi alt saab vaadata/kuulata, kuidas kõlab hang.

Lisaks leidsin turult ülihead toorjuustukooki ja päris kuuma šokolaadi, olen sellist korra Prantsusmaal vaid saanud. Kuna jook on mitte ainult magus vaid ka paks ja rammus, siis seda jagati pitsidest. 

Huvitavatest leidudest olid veel sõstrad. Valge-, punane- ja mustsõstar. Neid kohtab siin harva ja kui kohtab, siis on nad pakendatud üliväikestesse karpidesse, aga raha küsitakse nagu müüdaks neid suure kastiga.

sõstrad, alla 200g karp maksab 3.75 eurot

Kuna olime oma päeva poole öö ajal alustanud, pidime varakult kohal olema, et Magnus jõuaks hommikuks juba Redmondi kontorisse, siis esimeseks päevaks oli meil turistina limiit täis. Tagasiteel Redmondi sattusime ummikusse, ummikud on Seattles ja selle ümbruses liigagi tavalised ja neid pidi esinema kordades rohkem, kui näiteks Californias Silicon Valley kandis. Seda ilmselt põhjusel, et nende teed on kitsamad ja sõiduradu vähem. Ellen väsinuna ei jaksanud turvatoolis enam istuda ning andis kõvahäälselt sellest ka mulle teada, karjus üle GPSi, nii et sõitsin paar korda kiirteelt valesti maha, mis omakorda pikendas meie autosviibimise aega. Katsu seda aga aastasele lapsele seletada. Lõpuks kohale jõudes olid meil mõlemal närvid läbi.

Seattle-Redmondi vaheline sild, keskmine Carpool rada on avatud kord ühtepidi sõiduks, kord teistpidi,  et vähendada ummikuid. Sillmast ülesõit aga on tasuline.

Great Wheel ja Space Needle 

Järgmisel päeval alustasime varakult ja puhanuna ning peale Magnuse tööle viimist suundusime vaateratta juurde- Seattle Great Wheel. 

13 dollari eest saab vaaterattal teha 3 ringi, kuplitesse pannakse inimesi jaokaupa, nii et kuplis olles teeb vaateratas mitu peatust, et inimesi maha lasta ja peale laadida. Nende peatumiste tulemusena hakkavad kuplid kõikuma. Minu jaoks oli see kaunikesti vastik tunne ja nii me Elleniga peale esimest tiiru maha kobisimegi, sai nähtud küll.

Istusime Elleniga mõlemad kupli põrandal, mina seetõttu, et kõhe tunne oli pingi peal istudes kõikuda

Vaateratas asub lahe ääres, kus leidub muidki turistide atraktsioone, restorane ja kingipoode. Leidsin sealt väga head fudge'i- tõlkes koorekomm. Ma ikka ei saa magusatest asjadest üle ega ümber. 

Kõik on ju näinud seriaali Grey Anatoomia, selle tegevus teadupärast toimub Seattles. Turistide nännipood müüs vidinate ja T-särkide kõrval ka haigla riietust Grey logoga.

Sellega sai ka meie teine päev linnapeal otsa. Kuna Magnus oli pikemalt tööl ja mina ei suutnud kannatada mõtet jälle ummikus istumisest, siis suundusime varakult Redmondi poole ja otsisime endile sealkandis tegevust. Leidsin ostukeskuses asuva mängutoa, sellised kohad on raskesti leitavad ja olemasolul kohutavalt kallid. Mängutuba osutus aga väga vingeks, mitmeks vanusegruppide järgi jaotatud alaks. Ellen oli kohast nii vaimustunud, et beebide sektsioonist kaugemale ei jõudnudki.

Sellega sai läbi meie teine päev. Seekord ilma ummikus istumiseta.

Järgmiseks ootas meid laupäevane perepäev linnas, õhtul 20 paiku oli lend tagasi koju. Selleks päevaks oli plaanis minna vaatama Seattle tunnusmonumenti Space Needle. Selleks, et vaateplatvormile saada, tuli meil seista pikalt piletijärjekorras, siis järjekorras, et saada lifti. Kord juba liftis, saab 160 meetri kõrgusel asuva vaateplatvori peale aga 41 sekundiga.

Space Needle ehitati 1962.aasta EXPO jaoks, sama ürituse tarvis on ehitatud näiteks ka Eiffeli torn ja San Franciscos Treasure Island.

vaade Space Needle tipust

Space Needel lähedalt vaadatuna

Kauguses kumab lumine Mount Rainer vulkaanilise mäe tipp

Parim koht linnas, kus saab teha postkaardipilte linnast, Space Needle'st ning
Mount Raineri mäest

postkaart

Vulkaanid

Teine Seattle tunnusmärk on vulkaaniline mägi Mount Rainer, mis asub 87km kaugusel Seattle linnast. Wikipedia andmetel on see üks ohtlikemaid vulkaane maailmas, see on üks 16st vulkaanist maailmas, mida uuritakse eriti tähelepanelikult. Ohtlikuks teeb selle vulkaani tipus asuv lumemütsike, mis vulkaanipurske ajal võib tekitada suuri mudalaviine. Vulkaanilisi mägesid on piirkonnas veelgi, 1980 aastal põhjustas vulkaan Mount St. Helens Usa ajaloo inimohvrite rohkeima ja majanduslikult hävitavama vulkaanipurske.

Vulkaanipursete aegu esineb ka maavärinaid, mis Seattle linnas võivad põhjustada suuri tsunamisid. Mul on hea meel, et Magnuse töökoht asub Californias. Mitte, et siin maavärinaid poleks, aga tsunamidest oleme mägedega eraldatud.

Loodus on muidu ka põhjapoole minnes sarnasem Eestiga, hakkas silma, et tänavatel aiaäärtes kasvas palju umbrohtu, Californias kasvab ainult see, mida kastetakse, niisama maltsa linnas ei leia.