Laste sünnipäevapeod USA moodi

Enne kui likvideerin võlgnevuse reisisellide ees, postitustega Seattle ning San Diego reisidest, väike vahepala sünnipäevateemadel.

Käisime Elleniga esimest korda sünnipäevapeol. Ma olin näinud-kuulnud, kuidas need üritused siin välja näevad, aga kutsutud mind nendele veel polnud. Tavaliselt on pidudel teema, tavaline tähendab siis seda, et ilma teemata pole õige pidu.

Masoni 2-aastaseks saamise peo teema oli Kollide kompanii multikast inspireeritud Monsters ehk kollid. Mina olen selle multika suur fänn ja mul on hea meel, et ostetud pehme koll Sullivan meeldib ka Ellenile. Ostsin ta ju lapse olemasolu ettekäändel muidugi endale.

Ellen koos koll Sullivaniga

Ellen oli peol kõige väiksem ja noorem, aga talle väga meeldis toatäit suuremaid lapsi jälgida. Traditsiooniliselt oluline on kook, muud söögid on nagu ikka ameerikas- snäkid ja kommid. Kuna peoperenaine oli eestlane, siis ei puudunud ka küüslaugujuustuga täidetud singirullid ja muud eestipärast, ameerikapäraselt kõige tervislikum toit on juurikad tipi-kastmega. Või siis salatileht burgeri vahel.

Tegevuseks lastele on erinevad mängud nagu Eestiski, erinevuseks on pinata. Ma arvasin, et see on mehhikopärane mäng, aga wikipedia ütleb, et see pärineb hoopis Hiinast. Tegu on papist loomaga, mis on täidetud kommide ja pisikeste mänguasjadega. Papist loom tõmmatakse nööriga kuskile puu oksa külge ja lapsed hakkavad seda siis kinniseotud silmadega kurikaga taguma, kuni loom katki läheb. Kurikaga käiakse virutamas kordamööda, võitjateks on kõik, sest sisu läheb jagamiseks.

Siit saab vaadata googeldatud pinata pilte.

Masoni sünnipäev toimus nende kodus, aga väga populaarsed on peopidamised parkides. Parke on igas linnaosas lausa mitu ja siinne kliima soodustab väljas olemist. Enamus parkides on lastele mänguväljakud, mõnes lausa välibassein, piknikupidamiskohad statsionaarsete istumiskohtadega, mis on kas kivist või puidust. Ei leidnud head näitlikku pilti, siit saab vaadata Mountain View linna hooldatavate parkide nimekirja ja nende kasutustingimusi reserveeringu korral. Tartust väiksemas linnas, rahvaarvuga 74000 inimest on 40 parki. Prioriteedid maksumaksjate raha kulutamisel tunduvad olevat teised, kui Eestis.

Los Altose kohta samamoodi nimekiri parkidest koos kirjeldustega, mida igas kohas teha saab. Kõik need pargid on väga hästi hooldatud, huvitav palju nende hooldamiseks maksumaksja raha kulub? Igatahes on meil Elleniga suur valik kus kiikumas ja liivakastis käia.

Kuna meil on maja kõrval privaatne piknikupidamise ala siis ei ole ma meie pere sünnipäevadeks kuskile parki kolinud. Juunis korraldasin meie maja kõrval basseini ääres Ellenile esimese sünnipäeva puhul Lepatriinu-teemalise peo. Sellega sai latt nii kõrgele tõstetud, et järgmistel aastatel tuleb mul end pooleks pingutada nii ideede kui teostusega.

Elleni esimene sünnipäev

Erinevuseks Eestiga on veel see, et peolt saab laps tavaliselt kaasa ka nännikoti, kus on kommi ja mõni vidin. Hiljem saadavad vanemad kõigile ka tänukaarti. Tänukaarte saadetakse muidugi iga ürituse korral, Eestis pole see üldse kombeks, inimesed suhtlevad omavahel ja tänatakse isiklikult.

Kas avokaado puud olete näinud? 

Mina varem polnud, paar maja meist eemal kasvab üks hiiglaslik avokaadopuu, ma arvasin, et nad on põõsad. See puu ei kuulu vist väga kellelegi, kasvab majade vahel. Hoiame nüüd naabrinaisega viljadel silma peal ja mõnipäev peaks raksu minema. Vaevalt, et keegi neid seal väga hooldab või mürkidega pritsib, puhta ökoviljad.

Lisaks kasvab meil naabrinaise Merle aias viigimarju ja kreekapähleid. Meie maja kuulub kuskil paarikümne paarismajaga kompleksi, kõigil on sama aadress, aga erinev maja number. Sellel territooriumil olen veel äratuntava puuna näinud sidruneid. Teised viljad on tundmatuks jäänud. Nälga siin ei jää.