Osta, müü ja vaheta

Osta

Osta on Ameerikamaal imelihtne, lööd aga arvuti lahti ja tellid kõik vajamineva paari klikiga, pealegi tuuakse kõik kraam päris ukse ette. Internetist saab tellida tööstuskaupu, kõiksugu toiduaineid ja valmis sööki. Olen olnud püsiklient toidukulleri firmas, kelle tegevusalaks ongi ettetellitud igapäevaste õhtusöökide tegemine. Menüü tuli nädal ette valida ja valitud päevadel toodi soe söök enda valitud kellaajal ukse taha. Paari kuuga viskas nende spetsiifiline toidutegemise viis üle ja lõpetasin nendega suhted. Minu viimased avastused on Instacart, kes toob toidupoest vajaliku kraami ja Farm Fresh, kust tellin korra nädalas mahedalt kasvataud köögivilju või mida iganes nad parasjagu kasti panevad. Kastid on loterii-allegrii, siiani on sobinud. Ühes kastis oli punt kale'i, millega ei osanud midagi peale hakata. KALE on lehtkapsas, millel suured rabarberi-laadsed lehed. Õnneks prantslannast lapsehoidja tegi sellest gratääni, mis on saanud nüüd minu suureks lemmikuks. 

Väga populaarne koht kõiksuguste tehingute jaoks on kuulutuste lehet CRAIGSLIST. Sel lehel on muidugi kaetud kõik valdkonnad, üks nendest ost-müük. Mina jälgin lasteriiete kuulutusi ja ostan kotiga kastatud riideid. See säästab peale raha ka tohutult minu aega, sest kottides on tavaliselt ühe või mitme vanusegrupi erinevate aastaaegade rõivad.

Amazon, mis kahjuks või õnneks, veel Eestisse pole jõudnud, on meie peres kõige sagedamini kasutatav online- pood. Nagu juba mainisin, siis tuuakse kõik asjad otse ukse taha, ka mööbel ja isegi minu mitu tuhat dollarit maksev fotoka objektiiv, mis jäeti lihtsalt kastiga ükse taha. Eestis mõnes korrusmajade rajoonis trepikotta ukse taha jäetud pakid kaoks ilmselt küll ära.

Müü

Müügiks kõlbab siin kõik. Siit ära kolinud eestlased on rääkinud lugusid, kuidas terve majatäis mööblit ja muud kraami osteti kuulutuse peale paari päevaga ära. Kuna meil panipaik on väike ja asjade äraviskamist ma ei kannata, siis müün mittevajaliku kraami jällegi Craigslisti kaudu maha. 

Vaheta

Ostetud ja kasutatud kraami saab ümber vahetada või isegi tagastada. Täiesti hull värk. Siinkohal teeksin kohe suure kummarduse köögitarvete poeketile Sur La Table, kelle teenuseid kasutan suure hea meelega ka edaspidi. 

Ma ostsin nende poest mahlapressi. Rasedana ei püsinud midagi muud sees, kui vedelikud ja nii hakkasin koduseid juurvilja-puuvilja segumahlasid tegema. Olin masinat natukene alla aasta kasutanud, kui sel masinal mingi plastik tükk näis kulunud, midagi oli ära vajunud ja käis kuskile vastu. Naabrinaine lahkelt pakkus, et läheb käib poes ära ja laseb masina remonti saata. Selgus aga, et masinat saab vahetada uue vastu, soovitus oli teha upgrade ja nii sain omale uue ja veel vingema mahlapressi. Kuna ta ei teinud selget mahla vaid jättis palju filtreerimata sodi sisse, siis osutus mahlapress väheke pettumuseks ja jäi mul lauale tolmu koguma. Naabrinaine oli vahepeal ka enda samasuguses masinas pettunud ja selle poodi tagasi viinud. Võtsin ka mina uuesti tee poodi ette. Võetigi mu kasutatud masin ilma igasuguse arupärimiseta tagasi. 

Sur La Table poed teevad ka kokanduse kursusi, kus olen paaril korral osalenud. Muidugi iga kord sealt tulles võtad poest mingit nänni kaasa. Mul oli ühel nende kursusel kiidetud pann ostetud, mina sellega midagi teha ei osanud, nii et toit põhja ei kõrbeks ja nii oli see kapipõhja jäänud. Otsisin sahtlist ostutšeki välja ja proovisin ka selle tagastusega õnne. Töötaski. Täitsa segane värk. Võeti minu kasutatud pann tagasi ja kanti ilma küsimusi esitamata raha krediitkaartile. 

Mõnes poes saab tagastusi teha ka ilma ostutšekita, siis peab olema tagastatav ese kasutamata ja poe silt küljes. Sellistel juhtudel antakse poe kinkekaart. Parem ikka, kui mittemidagi.

Eestis olen korra kingad tagastanud. Suure kemplemise peale sain poe kinkekaarti, sest no tõesti sel hetkel polnud mul aega uusi käimasid valida ning midagi sobivat kiiruga riiuleid silmates ei leidnud. Kikekekaart oli sel ajal paberist ja kogu näidatud summa tuli ära kasutada ühe ostuga. Siin on plastkaart millega võid oste sooritada seni, kuni saldo nulli jookseb.

Viimane vahetamise kogemus Eestis oli just hiljuti reisikindlustuse edasimüüja IIZIga. Tegin emale ja ta reisikaaslasele ühise kindlustuse, siis aga soovisid nad eraldi poliise erinevate kindlustustingimustega. Saatsin eposti teel kindlustuse tühistamise sooviavalduse, et siis hiljem teha kaks uut poliisi. Selle peale hakati esitama küsimusi tühistamise põhjuse kohta, helistati kontaktandmetes olnud ema numbrile, et uurida, millistel põhjustel ikka poliisi vaja tühistada. Ema käest said nad tühistamise põhjuse teada, mille peale pidin id-kaartiga nende lehel end sisse logima, et näha täpseid pakkumisi ja need siis tädile eposti teel edasi saatma. Siis aga jooksis neil juhe kokku ja lõpptulemusena tegin 2 uut poliisi, maksin nende eest uuesti raha ja kui nad olid rahad kätte saanud, kanti eelmiste valede poliiside eest makstud raha mulle tagasi. 

Milleks aga sellist telefonitsi ja eposti teel jama neil vaja oli? Minu ja nende endi aja raiskamine, sest poliisi tühistamise põhjuse teadmine ei andnud neile midagi. Uute poliiside sõlmimise otsus oli meil juba langetatud, nemad ei proovinud vana poliisi tühistamiset takistada. Palju lihtsam oleks neil olnud vana poliis tühistada, raha kohe tagasi kanda ja mina oleks siis ostnud uued kindlustused. Muidugi ma oleks need kindlustused võinud osta ka mujalt, kuna neid aga huvitas ainult tühistamise põhjus ja mitte uute müümine, siis tundus küll jube ressursside raiskamine. Tühi töö ja vaimu närimine.

Standardid

Vanaduse saabumine ja amerikaniseerumise märke on vist see, et mulle on hakanud asjade ühtmoodi presenteerimine täitsa meeldima. Et elu on etteaimatavam. Näiteks toiduained. Võipakid on kõikidel tootjatel sarnase kujuga, 4oz kangidena (113gr). Pakil on alati joontega ära märgitud mitu lusikatäit ja palju cup'e selles kangis on. Teeb toidutegemise hulka lihtsamaks. USA retseptide jaoks pole mul kunagi kaalu vaja, toidukaalu ostsin just Euroopa retseptide järgi toidu tegemiseks. Lisaks on mugavad cup topsikud, detsiliitreid tuleb mõõta suurde kannu, topsikutega on lihtsam, panen lihtsalt vastava suurusega cup'i jahu või suhrkut täis ja kogu lugu.

Samuti on kõik sildid toiduainete pakkidel ühesuguse väljanägemisega, kus kõigil LOETAVALT kirjas, kui palju rasva, valku ja suhruid miski asi sisaldab. Sealjuures on nende ainete sisaldus ja kalorite kogus antud serveeringu kohta, mitte 100 gr kohta. See on tüütu just neil aegadel, kui ma olen kalorite ees hirmu tundnud ja nende hulka vähendanud.

toiteväärtust märkiv silt toiduainetel

Standartse kujuga Postiameti heakskiidu saanud postkastid on muidugi natukene liig, aga see suurus on vajalik ilmselt selleks, et pakid postkasti ära mahuks. Siin tuuakse väiksemad pakid postkasti, postkontoris olen käinud vaid tähitud dokumentide järel. Mis on olnud saadetud Eestist. Postkasti oleme saanud kõik ülejäänu, nii autonumbrimärgi, pangakaartid, tšekiraamatud kuni laste passide ja social security kaartini välja. Viimane on üks tähtsamaid pabereid dokumendisahtlis, seal olev number tuleb kiivalt enda teada hoida, küll aga saab selle paberi kätte posti teel. Postiteenust peetakse siin turvaliseks.

U.S. Mail
approved by the postmaster general (postiameti poolt heakskiidetud postkasti kuju ja suurus)

postkaste leidub igasuguseid

BYOB

Bring Your Own Bag (e.keeles- võta oma kott kaasa) on kampaania kilekottide tarbimise vähendamiseks. Natuke alla miljoni elanikuga suuruselt neljas San Jose on Californias suurim linn, kus on kilekottide müük kauplustes keelatud. Kasutada on paberkotid miinimum hinnaga 10 senti või siis võtad poodi minnes oma koti kaasa. Kõige jubedam vaatepilt avanes enne kilekottide keelu seaduse vastuvõtmist Walmartis, kus kõik asjad pakiti topeltkottidesse ning kotte kasutati ka nt wc paberi pakkide ja muude suurte kastide ümber, mida saanuks autosse tõsta ilma kotita.

Los Altosesse jõudis kilekottide piirang pool aastat tagasi

Kilekotte saab viia igasse suuremasse toidu- ja tööstuskaupade poodi. Paljudes kohtades on lisaks kilekottide kogumispunktile ka pakendite, patareide ja isegi kasutatud veefiltrite ning hambaharjade kogumiskastid. 

kilekottide kogumispunk toidupoe ees

Kokkukogutud ümbertöödeldud plastikust tehakse näiteks pargipinke ja aialippe. Eesti kliimasse sobiks kenasti, ei kõdune ega mädane.

pargipink valmistatud ümbertöödeldud plastikust

Veel viise plastiku vähendamiseks on kohvipoodides kasutusel olevad pestavad metall-lusikad. Nende jaoks on kaks topsi, ühes on mustad ja teises puhtad lusikad. Siin on see plastlusikate proleem suurem juba seetõttu, et kohvipoode on tohutult, neinde järgi on lihtsalt suur nõudlus. Samas on need siirupitega ja vahustatud piimaga kohvijoogid üsna kallid, aga tänaval näeb kogu aeg inimesi kohvitopsiga ringi liikumas. Kuidagi on vaja end ju ärkvel hoida.

puhaste ja mustade lusikate topsid kohvipoes

Mida sisaldab sinu näo-ja kehakoorija?

Mina kasutan koorijaid, milles terakesed on puuviljade seemnetest, nt. virsiku purustatud luuseeme. Plastikust terakesed vanniveega kanalisatsioonist alla lastes ei puhastu täielikult välja ja hiljem ookeani jõudes hakkavad kalade elu ohustama ning neid kalu süües jõuavad ringiga tagasi meieni. Nii, et järgmine kord koorijat ostes vaata, millest see tehtud on. Kehakoorijaks sobib suurepäraselt kohvipaks, jättes kehale ka mõnusa aroomi.